Saaremaal asuv Indreku maakodu on 19. sajandi lõpus ehitatud rehielamu, mida pere kasutab suvilana umbes kuus kuud aastas. Oktoobrist märtsini seisab maja tühjana. Varem tähendas kevadine saabumine rõsket pesu ja kopitanud lõhnaga patju ning tekke.

Pärast Sol Navitase päikeseõhkküttelahenduse paigaldamist on Indrek märganud muutusi nii kevadises sisekliimas, ahju kütmisel kui ka suvisel magamismugavusel. Alljärgnevalt kirjeldab ta oma kogemust enda sõnadega.

Indreku kogemus: objekt, probleem, lahendus ja tulemus

Objekt: 19. sajandi lõpus ehitatud Saaremaa rehielamu. Ilma vundamendita tänapäevases mõistes. Sooja ei pea ehk talvel ei jõua ära kütta. Kasutusel suvilana umbes kuus kuud aastas, oktoobrist märtsini tühi. Ventilatsiooniks on kahe küttekolde korstnad ja loomulik õhuvahetus läbi pragude.

Probleem:

Kasutuseta perioodil õhk seisab, pesu kapis on rõske ning patjadele ja tekkidele tekib kopitanud lõhn.

Lahendus:

Sol Navitase õhkküttesüsteem. Koosneb õhkküttepaneelist, ventilaatorist, pööningule veetud umbes 12 meetrist isoleeritud ventilatsioonitorust ja kolmest klappidega reguleeritavast sissepuhkeavast. Juhtsüsteem võimaldab seadistada käivitumis- ja seiskumistemperatuure ning valida kolme töörežiimi vahel: küte, jahutus ja ventilatsioon.

Tulemus:

1. Kevadel on tubades kuiv ja värske õhk.

Ei pea alustama tubade ja voodiriiete tuulutamisega. Toas on tavaliselt umbes 10 kraadi soojem kui samal ajal õues. Soovi korral võib veidi pliidi või ahjuga juurde kütta.

NB! Õhksoojuspump saavutab selle efekti osaliselt: kütmisel vähendab see õhu suhtelist niiskust, aga ei too õuest värsket õhku tuppa. Selleks on vaja ventilatsiooni.

2. Ahju on lihtsam tuld teha.

Kui tükk aega pole köetud, on korstnajalg, eriti selle ülemine osa, külm. See tähendab, et ahju tuld tehes võib hakata suitsu sisse ajama, sest tõmmet ei teki kohe. Meil tekitab ventilatsiooni sisselülitamine tuppa kerge ülerõhu ja tõmme tekib kergemini.

3. Suvel aitab jahutusrežiim.

Väga kuuma ilmaga on hea jahutusrežiim: öösel, kui õues on jahe, puhub süsteem jahedat õhku ka tuppa. On meeldivam magada ja toas on tervikuna jahedam.

Päikese tõustes ja välisõhu soojenedes lülitub ventilatsioon automaatselt välja. Kui ise siis liiga palju kuuma õhku õuest tuppa ei lase, püsib mõnusalt jahe õhk toas kuni õhtuni.

PS. Sama efekti saab ööseks aknaid avades, aga sellega kaasnevad sääsed ja suvel peab juba kell viis aknaid sulgema…

PPS. Õhksoojuspump on jahutuseks kindlasti tõhusam. Noh, kõiges ei saagi tšempion olla, vahel on piisavalt hea ka okei.

4. Elektrikulu on väike.

Meie kasutuses võtab süsteem kõvasti vähem elektrit kui õhksoojuspump. Suvilas on meil ohutuse huvides talveks suurem osa elektrist välja lülitatud. Eraldi väikese kaitsme taga on ainult Wi-Fi valve jaoks ja ventilatsioon.

Ventilaatori võimsus on 150 W ja seda saab soovi korral juhtpuldist veel väiksemaks keerata. Talvine elektrikulu on üsna minimaalne.

Sol Navitase kommentaar: lahendus vastavalt maja vajadustele

Indreku maakodus ühendab paigaldatud lahendus päikeseõhkkütte ja juhitava ventilatsiooni ning jaotab värske õhu kolme ruumi. Suvel kasutatakse jahedamat öist välisõhku ka jahutamiseks.

Harvemini kasutatavas suvilas võib peamine vajadus olla toimiv õhuvahetus ja kuivem sisekliima. Aasta ringi kasutatavas kodus vaatame lisaks, kuidas lahendus sobitub olemasoleva kütte ja ventilatsiooniga. Sobiva süsteemi valime konkreetse maja vajaduste järgi.

Kas sinu maakodus on kevadel rõske õhk või kopituslõhn?

Võta meiega ühendust ja vaatame, milline ventilatsiooni- ja päikeseõhkküttelahendus sinu majale sobib.